Hinnakaart › Artiklid
Miks elektri hind riigiti erineb, kui börs on üks ja sama
Meie kaardil on naaberriigid sageli täiesti eri värvi: Soome roheline, Eesti punane; Põhja-Rootsi peaaegu tasuta, Lõuna-Rootsi kallis. Oksjon on üks ja seesama – erinevused tekitavad juhtmed.
Üks oksjon, palju hindu
Euroopa päev-ette turg on jagatud hinnapiirkondadeks. Tavaliselt on piirkond üks riik, kuid Rootsi on jagatud neljaks (SE1–SE4), Norra viieks (NO1–NO5), Taani kaheks (DK1, DK2), Saksamaa ja Luksemburg aga moodustavad ühe ühise piirkonna. Algoritm arvutab igale piirkonnale eraldi hinna, võttes arvesse, kui palju elektrit on piirkondade vahel võimalik liigutada.
Millal hinnad langevad kokku ja millal mitte
Kui kahe piirkonna vahelistel liinidel on piisavalt vaba võimsust, voolab elekter odavamast piirkonnast kallimasse, kuni hinnad ühtlustuvad – piirkonnad on „ühendatud“. Kui liin on täis, ei saa rohkem liigutada ja kumbki pool jääb oma hinna juurde. Just seda näitavad voonooled: nool osutab odavamast poolest kallima poole, number on megavatid.
Seepärast on Soome ja Eesti hinnad hommikuti sageli ühesugused, kuid õhtul, kui Estlinki kaablid (kokku umbes 1000 MW) on piirini koormatud, maksavad Eesti, Läti ja Leedu tunduvalt rohkem kui Soome.
Miks Norra ja Põhja-Rootsi on odavad
Peaaegu kogu Norra elekter tuleb veehoidlatega hüdrojaamadest; Põhja-Rootsi töötab hüdro- ja tuuleenergial. Nad toodavad rohkem, kui tarbivad, kuid lõuna suunas ei ole liinid piiramatud. Selle tulemusel on SE1 ja SE2 hind sageli paar senti, samal ajal kui SE4 (Malmö) läheneb Saksamaa tasemele, sest tal on kaablid Saksamaale, Poolasse ja Leetu ning ta „hingab sisse“ mandri hinda.
Miks Baltimaad on kallimad
Baltimaadel ei ole õhtuti ja tuulevaikse ilmaga piisavalt oma odavat tootmist ning imporditeed on piiratud: Estlink Soomest, NordBalt Rootsist, LitPol Poolast. Kui need on täis, määravad hinna kohalikud gaasijaamad. Hea uudis: uued päikese- ja tuulevõimsused, akud ning 2025. aasta veebruaris lõpule viidud sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga muudavad pilti järk-järgult.
Saksamaa: negatiivsetest hindadest õhtuse tipuni
Saksamaal on tohutu päikese- ja tuulevõimsus. Päikeselisel keskpäeval ületab pakkumine nõudluse ja hind langeb nulli või alla selle; õhtul, kui päike loojub, tuleb gaasijaamad sisse lülitada ja hind hüppab üles. Seepärast on Saksamaa (ja temaga ühendatud Hollandi, Belgia ja Austria) päevakõver U-kujuline, Norra oma aga peaaegu tasane.
Kuidas kaardil voogusid lugeda
- Nool – elekter voolab ühest piirkonnast teise; number on megavatid praegu.
- Riigi aknas on kirjas kõik tema ühendused ning impordi või ekspordi kogusumma.
- Kui nool liigub kallimast piirkonnast odavamasse, ei ole see viga – vood sõltuvad kogu võrgu seisust, mitte ainult kahe naabri hindadest.
Mis seda muudab
Kavandatavad uued ühendused (näiteks kolmas Eesti–Soome kaabel Estlink 3 ja Leedu–Poola Harmony Link), akud, mis nihutavad keskpäevase päikeseenergia õhtusse, paindlik tarbimine ja uued meretuulepargid. Igaüks neist kahandab hinnaerinevusi. Seni, kuni need püsivad, saab neid vähemalt ära kasutada – vaata kuidas kasutada odavaimaid tunde.